Põllumajandus

Olen ehitanud tantsupõrandaid, varjendeid, torne, ladunud müüri, voolinud tetriseklotse, moodustanud tähti ja kõike muud mida annab teha kiivikastidest alusele ladumise käigus. Kõige suurem projekt oli aga ikka taevatrepp, Zeppelini igihaljale viisile alternatiivseid sõnu välja mõeldes sai tehtud treppe keeruga, vasakule poole vintis, paremale poole kaldus, topelt astmetega, paraadtreppe, kõrgeid, madalaid, stabiilseid ja selliseid mis vajavad mäkaiveri teipi püsti seismiseks. Teie nimetate, minul juba tehtud! Taevasse paraku ei saanud, kuigi plaan ikka on, üle kodumaja joonduvad väikelennukid kõrvalasuvasse lennujaama maanduma.

Muuseas, kes on saksamaale minemas ja näeb poes erkrohelisi kiivikaste kirjadega “ISS ES!” ning numbriga 108 nurgapeal, võite sealt ühe kiivi tasuta võtta. Ma pakkisin igasse kasti ühe liiga palju sisse. Kolmapäeval ladusin alustele umbes 10 tonni kiivikaste, sõrmelihased on hooaja lõpuks kindlasti sama tugevad kui massööridel, ehk terendab uus karjäärisuund?

Karjääriga tuleb aga midagi ette võtta küll, ekskavaatori mõõtmetega kopp hakkab ette kasvama põllumajandusest, õuntest, kiividest, kastidest, seljakoti otsas elamisest ning politseist. Eile olin internetis kui ühel hetkel tõmmati selja tagant täistuled peale ja hetk hiljem hakkas ka sini-punane värvimuusika. Väntasin akna alla ja tuleb sinine mehike marsilt ja uurib mult mida ma teen, hetk hiljem hakkab seletama, et austraalias on ilma paroolita võõra interneti kasutamine vargus ja kuritegu. Seletab pikalt laialt, kontrollib dokumente, uurib auto omaniku kohta ning siis arvab et peab kõik lähedalolevad majad läbi koputama ja uurima kelle võrk see siis lõpuks oli, äkki tahetakse minu peale kaevata ja siis saab kuu põnevaima kuriteoga ehk telekassegi, käed raudus INTERNETIVARAS triibulises rüüs kõrval seismas. Muidugi pärast esimesele uksele koputamist ja jutustamist kaob ta ind ning helistab ülemusele ja arvab, et kaagist telematerjali saamiseks peaks ta tervelt 10 maja läbi koputama ja seda ta ei viitsi kuna ilmselt on pontšikubaari ettekandjal selleks ajaks liialt väsinud silmad, et teda telekast ära tunda. Seletab mulle kui hull kriminaal ma ikka olen, aga hea, et ma talle algusest peale tõtt rääkisin ja nüüd “piss off!”.

Kiivikaste tõstes on naljakas kohalikku laopoliitikat vaadata, tuleb halli habemega ning alati lühikestes pükstes suur ülemus ja käib aasia preilidele kõigile mesijuttu rääkimas ning mõnikord kingib silmapilgutusega ka 10 kilo kiivisid koju kaasa võtta. Aasia preilid muidugi viivad kasti turule ja teenivad kõrvalt, eks nad võta muidu ka koju kaasa kilekotiga õhtuti. Samal ajal kui ülemusele meie meeste töös või olekus midagi ei meeldi, siis saadab ta oma pahameele läbi mõne tentsiku meie poole teele. Kõige kõrgem tentsik, kes on ühtlasi ka pakkimispoole juhataja on Susan Seagull, eestikeelse hüüdnimega Kajakas. Üldse on kõigil inimestel eestikeelsed hüüdnimed, et me, eestlased, saaks omavahel kõva häälega taga rääkida. Kajakas naerab samamoodi nagu ta nimi ütleks, on selles laos juhataja olnud juba 10 aastat ja pole elusees nii kvaliteetset kiivisaaki näinud kui see aasta, isegi Coles’i (kohalik Selver või Maksimarket) esindaja oli ülivõrdes sõnad lendu lasknud ja nüüd peab Vigerionu neid 15 kiloseid plastkaste viimsepäeva laupäevani alustele tõstma. Kajakas on meestega üldiselt sõber ja viskab kildu ning alustab kohe naeru, märk millest me aru saame et ilmselt mingi kohalik huumor tuli ja teeme kerge muige, et teda mitte väga pahandada, hoolimata et naljakat polnud nagu midagi. Välja arvata juhud kui juttu on meie seltskonna lesbipaarist. Ingrid ja Crystal on tema arvates lesbid ja neid koheldakse ka vastavalt, ning see pole neile väga meeldiv, eriti kuna mõlemad tõstavad kaks kätt üles kui on vaja nõustuda fraasiga: “I love cock!”. Kajakast järgmine on kvaliteedijuht Renee, kellele on enne minu saabumist antud hüüdnimi Väärakas, kuid keda meie lesbipaar nimetab ka Roots’iks kuna tal on juuksejuured teist värvi. Tema ning Kajakas tuterdavad tihti koos ringi ja on kuuldavasti eri arvamustel millised kiivid peaks olema esimese ja millised teise klassi omad, see on tüdrukutele kes peavad sorteerima ka veidi peavalu tekitanud. Roots on ka kiivispordi kiindunud austaja, seisneb see ala selles, et päeva jooksul tuleb leida kõige rohkem suguelundeid meenutava deformatsiooniga kiivi. Iga kord kui keegi on leidnud mehe riista ja munadega kiivi on tal nii palju nalja, et käib ja näitab seda igale inimesele kes parajasti töötab. Kihistab ja naerab, kaldun nõustuma arvamusega, et juu ta vist päriselus peab ilma olema. Naiste suguelundeid meenutavad kiivid aga teda ei eruta, meil kodus on mõlemaid terve köögilaud täis ja lesbipaar lubas sellest ka kiiviporno vändata.

Kui ülemused läbi, siis ka tavatööliste hulgas on poliitika mängus, kõige toredam lugu on ühe umbes 50 aastat vana, 150 ruudus (pikkus ja kaal) mõõtmetega naine, kes sõidab valge Mazda mx5’ga mille tagaaknal on suurelt ja roosalt “Playboy” ning kõrval vikerkaarevärviline kleepekas, ning kes käib tööl roosa pükskostüümiga ning laseb endale pükste sisse tagumiku peale deodoranti. Sellest tema peeru gaasirünnakute leevendamiseks küll eriti abi pole, aga selle eest seletas ta meie Mariole, et tema pusa haisevat. Mario muidugi lasi mazda esikummi tühjaks sellepeale. “Mulle näkku ei nikuta”. Proua samas avastas alles päev hiljem et kumm on tühi, aga otsustas seda ignoreerida ja sõitis lihtsalt minema, homme näeme kas kumm on pumbatud või on oodata varsti velgelt lendavate sädemete taustal saabumist. Sobiks see tema üleoleva ja võimuka käitumisega kokku küll. Samas, eks ta ole oma laopoliitikat ka juba 30 aastat sellistel töödel töötades lihvinud.

Siis on meil veel, Piraat, samuti 50, sõidab samuti mx5’ga, aga pakatab energiast ja on kõigi lemmik, teeb nalja, on sõbralik ning on laos tööl ainult sellepärast, et pärast pere metalldetailide tehase mahamüümist miljonite eest, käib mees ainult poole kohaga tööl ja seega on mees talumatult palju kodus. Peab iga õhtu tantsimas käima ja tema auto tagaklaasil on kiri: “Who said girls can’t drive?” ning istmekatetel on roosa näitsik ning suur kiri “Flirt”.

Aasia inimeste poliitika on ka täitsa omapärane, märkasin seda juba eelmises kohas õunapõllul. Olenemata eriti sellest, kas tegu on Vietnami, Tai, Taiwani või Filipiinlastega on nad enamasti kõik rõõmsameelsed ja jutukad, tihti laulavad ja naeravad. Aeg-ajalt toovad kaastöötajatele oma kodus tehtud hõrgutisi kingiks, täna sain ma osa Kätlinile toodud taimetoidukanakarrist. Siinkandis on täitsa popp kasutada toidus liha-imitatsioone, vahest ostan isegi poest veggievorsti viile, usutav ja maitsev enamasti. Õunapõllul tõid nad aeg-ajalt teiste kastidesse õunu, kuna neile maksti enamasti tunni eest ja meile kasti eest, siis nende jaoks polnud eriti vahet. Samas kui sind vaatamas polnud siis korjasid nad millegipärast ikka sinu poolt ka suured õunad ära ning kuigi nad olid võimelised 10 kasti näkku korjama ei viitsinud keegi neist rohkem kui miinimaalne nõutav korjata.

Vahest leiab tõestust ka mu enda tähelepanek, et aasia meeste arusaamad lääne naiste seksuaalkäitumisest on pärit pornofilmidest, umbes nii: “astud juurde, ütled tere, ailavjuu, abiellume” ja juba läheb kütmiseks. Palju parem pole lugu ka kohalike vanameestega, kes abielluvad Vietnami naistega kes on nooremad kui nende enda lapsed ning ei suuda siis nendele vajaliku seltsieluga hakkama saada.

Ahjaa, otsin erialast või muud toredat tööd, nüüdseks juba üle maailma, andke märku.