Berliin

Täitsa narr tunne oli lahkudes, nii emotsionaalset minekut pole mul varem olnud. Aga hakkama sain kuidagi.

Lennukis lugesin esimest korda läbi Väikse Printsi, miks küll pole ma seda varem lugenud, talvel Iraanis Nicolas rääkis sellest ka kogu aeg üliv6rdes. Väga mitmeid paralleele leidsin sealt enda elu ja m6tetega.

Berliinis metroost välja astudes aga valdas selline rahu, lihtsalt mitte mingit tormamist, mitte mingit stressi ega värki ei pannud kuskil tähele. Tuttav tunne, neljas kord juba siin, tore et see kuhugi kadunud pole.

6htul tinunnisime Jaana ja Frankiga veidi (neil on köögis külmkapp mis täidab ennast ise Eesti viinaga!), üle poole aasta jälle üks schawarma (njämnjäm) ning siis Soome film “Mehe töö”. Üllatavalt meeldis see meile k6igile, soovitan vaadata kes saavad. See peaks praegu ka kinos olema kuskil Tallinnas.

Täna tegin pikema jalutuskäigu ja sattusin vaatama neid turistikaid mida ma tavaliselt ei viitsi vaadata, Checkpoint Charlie, Sony Center, Juudimemoriaal, Brandenburgi värav jne. K6ik need olid kuidagi liiga turistikad minu jaoks, ei saanud midagi juurde ja SEE Berliini tunne tuli tagasi alles Tiergartenis jalutades. Lihtsalt ongi suhteliselt metsiku välimusega mets keset linna, selline omapärane sügise l6hn ka juures. 6htu plaane veel teada pole aga hommikul siis Madriidi, pole seal ka rohkem kui kolm aastat käidud, näis mismoodi seal lood on.

Ahjaa, tänud k6igile, mul on nüüd sisuliselt veerand kotti talismane täis!

Ja eriti spetsid tervitused siis Juliusele ja Lilyle! Julius sündis m6ned tunnid enne minu lennukisse astumist ja oli vabanduseks miks Doris jälle ei suutnud mind lennujaama viia ning Lily sündis Devonis m6ned päevad tagasi Nicola tütreks. Uus elu!